Euroopas kütab kirgi üles Võltsimisvastane Kaubandusleping (ACTA). See aga ei tähenda, et muu maailm magaks. USAs teatas muusikatööstust kontrolliva organisatsiooni RIAA (Recording Industry Association of America) juht Cary Sherman, et Ühendriikide suurimad ISP-d (internetiteenuse pakkujad), sealhulgas internetigigandid nagu Comcast ja Cablevision, alustavad selle aasta juulis võrguliikluse monitooringuga ja autoriõiguste rikkujate tabamise & karistamisega.
2011 aasta juulis teatasid USA peamised internetiteenuse pakkujad, et nad on nõustunud vastu võtma kasutamistingimusi, mis raskendaksid ja takistaksid klientidel illegaalselt filme, muusikat ja tarkvara alla laadimast. Edasi järgnes aastake vaikust, aga tänavu 14. märtsil enne AAP (Association of American Publishers) konverentsi toimunud paneelarutelul teatas RIAA tegevjuht Cary Sherman, et kõik suuremad internetiteenuse pakkujad pingutavad selle nimel, et programm 12ndaks juuliks käivitada.
Programmi toetajate sõnutsi saab tegu olema kõige efektiivsema piraatlusevastase ettevõtmisega, mis siiani läbi viidud on. Ollakse seisukohal, et kuna internetiteenuse pakkujaid võib pidada ka teatud mõttes interneti väravavahtideks, siis just teenusepakkujate kaudu saab kõige tulemuslikumalt inimeste netikäitumist jälgida ja takistada ebaseaduslikku failijagamist. Shermani sõnutsi läheb projekti käivitamine väikese inertsiga ja võtab pisut aega, tegu pole lihtsalt nupulevajutamisega.
“Iga internetiteenuse pakkuja peab välja töötama automatiseeringuks vajaliku infrastruktuuri,” ütles Sherman. Shermani arvates on see vajalik, et teenusepakkujad saaksid hakata looma põhjalikku andmebaasi oma kasutajate ja nende netitegevuse kohta, nii et seaduserikkumiselt tabatud inimese kohta oleks teada kas tegu on esmakordse rikkumise või näiteks kolmanda või neljanda. Mitte kõik teenusepakkujad pole veel vajaliku infrastruktuuri väljatöötamisega lõpuni jõudnud.
Klientide jälgimine toimuks kasvavas joones, seaduserikkujalt tabamine tooks esialgu kaasa paar manitsevat kirja teenusepakkujalt, milles sõnastatakse seaduserikkumise jätkamisega kaasnevad tagajärjed, aga kui inimene jätkab illegaalset allalaadimist, siis lõpuks ta bännitakse internetist. Projektis osalevate teenusepakkujate arsenalis on mitmeid vahendeid, mida RIAA nimetab “leevendavateks”, aga mis tegelikult on jõuvõtted: internetikiiruse vähendamisest ajutise internetikeeluni. Siiski, seni pole ükski ISP lõplikult nõustunud kasutaja igavese bänniga ning “leevendavaid meetmeid” võib ka mitte kasutada.
Koostöö suuremate internetiteenuse pakkujatega on kestnud mitu aastat, alates sellest kui Valgest Majast projektile rohelist tuld näidati. Meelelahutustööstus on oma tegutsemises projektile arvestavalt tuginenud ning usuti, et piraatlusevastaste õigusaktide Kongressis heakskiitmine on üksnes aja küsimus. SOPA ja PIPA läbikukkumine tõestas, et selles osas eksiti.
Teadaanne on internetis elavat vastukaja põhjustanud, kardetakse oma privaatsuse pärast ning loomulikult kestab igidebatt, et kas internetist millegi alla laadimine on vargus või mitte. Paljud kasutajad on leidnud, et kui projekti läinud raha, aeg ja energia oleks pühendatud korraliku ja kaasaegse, digitaalse maailma eripärasid arvestava failijagamise süsteemi & seadusandluse väljatöötamiseks, siis poleks selliseid jõuvõtteid ja privaatsuse rikkumist vaja. Teatud pretsedendi loob ka näiteks Šveits, kus otsustati, et allalaadmine pole illegaalne tegevus, see ei too meelelahutus- ja tarkvaratööstusele mingit märgatavat kahju ning pigem elustab kaubandust. ACTA-vastased massilised meelavaldused ja miljonitesse küündivad allkirjad petitsioonidel näitavad, et üldsus on pigem seda meelt, et inimeste privaatsust internetis ei tohi rikkuda (mida aga ISP-de poolne lausjälgimine oleks) ja korporatsioonid ei saa mingit kahju kui keegi muusikat kuulab või õhtusöögi kõrvale filmi vaatab; tegu on uue, digitaalse ajastuga, millega meelelahutustööstusel tuleb lihtsalt kohaneda.
Askur Alas, Ekspress: “Ma arvan, et üks huvitav küsimus on, miks ISPid sellega nõustusid. Aastatepikkune surve ja ehk leidsid, et ühel või teisel moel tuleb järele anda, kuna surve on ka seadusandliku poole peal. Aga ehk on nende boonus ka selles, et kui kõige ägedamad downloadijad, kes tekitavad lõviosa träffikut nende ISPide võrgus, seda enam ei tee, vabastab see ressursse ehk vaba bandwidthi ilma, et nad peaks lisaks investeerima.”
Elver Loho, EIK juhatuse esimees: “Selliseid asju ei tohi teha ilma kasutajaid ära kuulamata. Kui keegi hakkab mul netti kinni keerama ainuüksi tänu sellele, et mõni kräkker on mu wifisse sisse murdnud ja selle kaudu muusikat tõmmanud, siis on minu ainus lahendus wifi kinni keerata ja muretseda koju pikk juhe, et ma saaksin oma sülearvutit endiselt nii diivanil kui ka voodis kasutada.
Eraldi küsimus tekib kui mul on seadmed, mis ainult WiFiga netti ühenduvad. Näiteks kõige odavam iPad või mõni mu tahvelarvuti.
WiFi võrkude turvalisus on üsna lihtsasti murtav ja ma ei hakka koju keerulisi VPN-lahendusi paigaldama. Riskide maandamiseks ma lihtsalt lülitan WiFi välja ja müün oma iPad’i maha.
Askuri mõttele lisaks: Comcast, Cablevision, Verizon ja Time Warner on minu teada kõik suured autoriõiguste omajad ja neil on oma meediaärid kõrval. Peab täpselt rahaliine ajama, aga ilmselt emafirmast tuli käsk ja kogu moos.
Eestis paralleeli tõmmates — kui Elion omaks hunnikut suuri muusikafirmasid ja filmiproduktsioonifirmasid, siis tekiks neil ilmselt ka tahtmine hakata asju kinni keerama”
Jaan Jänesmäe: “Probleem on eelkõige selles, et selliste jälgimissüsteemidega võib tekkida meeletus koguses võltspositiivseid tulemusi. Kui sinu korteri omanik peab jälgima, et sa ei vägista alaealisi poisse tüdrukuid oma üürikas ja kutsub iga alaealise välimusega külalise peale kohe politsei ja teavitab meedias, et sa oled pedofiil, siis on asi ikka väga mäda.
Probleemid, mis selle võrgujälgimisega kaasnevad on hullemad natuke teise külje alt. Näiliselt üritatakse selgeks teha et piraatlus on halb ja kõiki piraate vaja karistada, samas on need samased suured meediaettevõtted, kes tegelikult promovad kaudselt piraatlust läbi erinevate võimaluste. Niimoodi saab väga adekvaatselt tekitada ka valesid positiivseid tulemusi ainuüksi näiteks mingi AOL-i poold bränditud allalaadimise programmiga.”
Lausjälgimisest pääsemiseks on praegu väga vähe võimalusi, isegi oma privaatsust hindavate inimeste poolt kasutatav Tor (The Onion Router) ei paku kaugeltki mitte sajaprotsendilist kaitset võrgujälgimise eest, see üksnes raskendab seda pisut. Tor on oma olemuselt süsteem, mis tekitab tunneleid teise ühenduse sisse, iga tunnel on krüpteeritud, mistõttu otse seda teha ei saa. Samas aga kui vastavad asutused k.a. teenusepakkuja suudab ise rohkem enda valduses olevad sidepunkte tekitada Tor-i jaoks, siis on ka Tor põhimõtteliselt jälgitav. Iseasi, et kas Tor-i massilise kasutamise puhul teenusepakkujatel jätkuks selle jaoks ressursse, eriti kui kasvav nõudlus privaatsuse järgi tingib Tor-i ja teiste sarnaste süsteemide kiirendatud arengu.
Tor-i areng (reaktsioonina korporatsioonide ja meediagigantide järjest kasvavale survele) võib aga kaasa tuua internetikuritegevuse kasvu (netipetised, pedofiilid, laimublogid/foorumipostitused) seoses suurenenud võimalusega oma jälgi peita. Hetkel on Tor-i neutraalsus juba küsitav. Samas on turule tulnud mitmeid VPN lahendusi, mis tegelikult võimaldavad turvalisi tegemisi internetis.